Täna on kah vaba. Sest siin on niimoodi, et kui riigipüha(antud juhul Boxing Day) langeb nädalavahetusele, siis saavad inimesed takkajärgi selle ühe vaba päeva ikkagi kätte, sest nad väärivad seda.
Täna tegin hommikul süüa, kui Julien kööki vantsis ja hädaldas, kui uimane ta on. Ta oli eile kella neljani väljas ja ütles, et kui ta oli kakskümmend, siis ta sai täiesti vabalt terve öö ja hommik pidutseda aga nüüd, kui on ta tervelt kakskümmend viis, on järgmine hommik talumatu.
Siis toetas ta end nagu muuseas mu õla peale, juhtides mu tähelepanu sellele, et ma olen sama pikk nagu ta jalutuskepp. Igatahes, kui mina pannkooki moosiga sööma hakkasin, tuli tema oma kenasti organiseeritud taldrikutäie munade, peekonisse keeratud vorstide ja ma-ei-tea-millega. Pagana prantslane.
Õnneks ma sain maitsta ja veel ühe nipi, kuidas vorste teha. Et lõikad vorsti katki, pistad juustu vahele ja siis keerad peekonisse. Mm... liha...
Siis hakkas tuletõrjealarm tööle. Noh, polegi ammu hakanud. Tundsime juba puudust.
Mingiajapärast tuli Julien mu tuppa ja küsis, kas ma kohvi tahan. Kui ma ei ütlesin, tuli ta tagasi, suits näpus, ja küsis, kas minuarust hakkab tuletõrjealarm tööle, kui ta oma toas suitsetab.
K: ei, kui sa seda akna all teed.
J: ei, ma mõtlen, et kui ma voodis suitsetan.
K: siis põled sa oma voodisse ära.
Ma mõtlesin, et peaks keksunööri ostma, sest siis oleks vähemalt midagi teha, selleasemel, et päevotsa fanfici lugeda. Mitte, et mul selle vastu midagi oleks, muidugi, sest praegu on jõle huvitav koht, kohe tuleb lahing, kus Fööniksi Ordu ja nende Ameerika liitlased Voldemortile vastu hakkavad astuma. Nad töötasid relva välja ja puha. Nii põnev on, et Hermione ja Snape'i suhte areng on suht kõrvaline. See juba on midagi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar