K 29. juuli. Sajab.

Eile kella kuue paiku jõudsin Cardiffi bussijaama ja Antonio tuli vastu. Siis võtsime takso ja sõitsime Whitchurchi. Taksojuht oli neeger ja ta ütles iga oma lause lõppu „you know“.
Kui me kohale saime, tuli meile koridoris vastu Julien, kes siia veel kuueks kuuks jääb.
Kui me kolmandale korrusele(second floor xD damn british) jõudsime, tervitasid mind juba hulk inimesi, osad, kes olid minu satsis ja juba kohale jõudnud ja teised, kes siin juba vanad kalad olid.

Nii, kelle nime ma mäletan – särtsakas hispaanlanna Encarna(Encarnación), prantslane Julien, portugallane Antonio, kreeklanna Margarita, austerlanna/türklanna Pinar. Uutest sakslane Johannes, austerlane Martin, ungarlanna Viola ja ja hispaanlanna Pilar. Ja mina.

Kui asjad sai tuppa ära pandud(ma valisin änksa toa, nagu omaette rohkem), tegi Antonio süüa(chilli con carne) ja teised tsillisid elutoas. Kui söök valmis, siis tegime veini ja õlled lahti ning sõime kõhud täis. Magustoiduks oli jäätis. Vanillijäätis on kollane nagu mangojäätis. Odd. Aga maitse oli sama nagu siinsetel jäätistel.

Peale sööki rääkisime. Inimesed on väga lahedad, kuid nad lahkuvad nii ruttu.. see kreeklanna läheb juba järgmine kolmapäev. Mmh.

Julieni ja Antonioga sai nalja, sest me rääkisime jalgpallist ja Encarna ülistas Hispaania meeskonda, mispeale ma ütlesin, et seal on poster-boy'd. Julien hõiskas ja high five'd. Üleüldse olen mina koos Martiniga kõige noorem – 19. Ülejäänud on kõik vanemad. Antonio on 25, Julien vist tsipa vanem, Encarna vist 23, Pilar 27(näeb välja nagu 20), Johannes 22, Viola 27... eranditult kõik peale minu ja Martini on lõpetanud ülikooli.

Igatahes.
Terve Wales on ridamaju täis, neid lahedaid. Kohe, kui ma Bristolist tulin ja silla ületasin, oli vasakut kätt terve linnaosa neid maju täis. Linn ise oli ka üliarmas, nagu päkapikuküla. Mingi C-tähega algas. Chompton...midagi taolist. Ja Cardiff ise on neid täis, terve Whitchurch village. Jessus, seal muid maju vist ei olegi. Ma arvan, et ma lähen vabal ajal ja pildistan neid natuke xD. ma loodan, et inimesed mind imelikuks ei pea. Yeah right.



Olgu, täna. Hmm, hommikul kell 10 oli training. Andyga. Siis läksime tegime omale pangakontod ära ja siis olime vabad. Käisime linnapeal ja Julien käskis poest õlut tuua. Antonio ja Martin tassisid kumbki ühte kasti. Läbi Whitchurch'i. Keegi ei põdenud, et mõni arst vastu jalutab. Aga ma ei ole siin sees turvasid ka näinud. Linnas ainult kuulsin korra ühte sireeni.

Ah, tänane õhtu.
Need teise programmi vabatahtlikud, Faruk, Hartmut, Peter ja Janine, tulid siia, nagu tervituseks vms. Trainingult olid nad pärit. Sõime-jõime ja olime niisama. Julien ja Antonio rebisid vastastikku koguaeg. Siis lõpuks olid pooled inimesed minu tuppa kogunenud(nad segasid mul selle paragrahvi kirjutamist xD) – mina, Viola, Peter, Hartmut ja Johannes. Vahepeal käisid vaatamas ka Antonio ja Pinar. Suht hea jutt käis. Me jõudsime metalmuusikalt selleni, kui gei Hitler teadlaste arvates oli ja Harry Potterist selleni, kui nõme paavst on.

Nüüd sadas Johannes mulle tuppa, enne seda paragrahvi xD. Kell on 1:43 hommikul ja me rääkisime tund ja kolmveerand. Ma pean kell 9 üles tulema. Bollocks.

Oo, kas ma rääkisin, et ma sõin hommikul võileiba(sepikumoodi, nimi oli brown bread) võiga, mille nimi oli Utterly Butterly xD. Lol.. Peaaegu nagu Alice'i I-can't-believe-it's-not-butter toode. Midagi oli veel, mis vääris tähelepanu. Ahjaa. Kui me ühte pubisse läksime, et wifit saada, möödusime teel igasugustest toredatest äridest. Gents Barber Shop näiteks. Ja tualettruumid on ka kõik Women ja Gents. Ja mustikamahla pudelil oli kirjas, et igast ainete protsent on null ja null kirjutati 'nil'. Haa, just nagu Dibley Vikaaris. Minu ebajumal.

Midagi oli kindlasti veel. Aga ma ei mäleta, sest Utterly Butterly kummitab.