esmaspäev, 16. november 2009

R 28. august. Ma olen kuu aega siin saarel vastu pidanud.

Töö on nagu ta on, aga õnneks on mul nüüd peaaegu kõigi nimed meeles. Ty Canolis on Andrew(nagu 50-date maffia), Anthony(kelle kõnest ma aru ei saa), Derek(pikk ja sünge), Ruth(istub toolil ja koob vahest), Theresa(istub toolil), Brian(täidab faile ja naeratab koguaeg), Hilda(kellega ma Bingot mängin ja kellest ma aru ei saa), Rose(ei suhtle, paneb puslesid kokku), Stephen(äge fella), Brian(käib pidevalt suitsetamas ja pomiseb omaette), Shane(üliäge mammi), Jim(tegelikult Kenneth James; lillefänn), Linda(väike, lõunamaalase moodi), Andrew(kes on täielik suhtleja, kuid kelle kõnest mitte keegi aru ei saa), Jean(istub diivanil ja küsib teed), Roger(impresses his Greek friend), Charles(muhe mehike, hüüdnimi Charlie).
Gaynor(staff, tumeda peaga ja energiline), Peter(staff, Mufasa-mees), Geoffrey(staff, ülilahe härra), John(staff, reserveeritud), Dan(staff, normull xD), Hilary(staff, heasüdamlik), Pat(staff, tore mustanahaline naine), Jenette(staff, tore naine, koos Patiga lasevad meid Martiniga alati varem ära).
Drop-inis on veel lisaks Tony(kellega ma ristsõnu lahendan), Dave(kes niisama muhe on oma vestiga), Michael(endine professor), Peter(vaikne armas mees), Mark(Kalad! Kõige lahedam mees ever!), Magdilena(halb esmamulje -.- aga tal pidi very keeruline iseloom olema), Gwenda(naeratav vahva tädi, kiusab Gaynori). Ja neid on veel, kelle nimesid ma ei tea...

Üks hästi vahva tädike on iga esmaspäev ja neljapäev kohal: Shane. Ta on 66 ja viskab koguaeg endale teadmata kildu. Ja sellepärast ongi nii naljakas, et tema räägib nagu tavaliselt, aga välja tuleb nali. Nagu oli ükspäev, et ta rääkis viirpapagoidest. Ja ütles, et nüüd ta ei saa loomi võtta endale, et nendega peab jalutamas käima ja papagoisid oleks ka natuke depressing to have because they die once a year. Ta mõtles seda tõsiselt aga see tuli nii siiralt, et me naersime selle üle kümme minutit. Ja siis tema kuldkalast. Ükskord lapsena tuli ta koju ja avastas, et tema kuldkala oli põrandal. Ma küsisin, et kust ta sinna sai. Olevat oma purgist hüpanud. See mental image oli nii naljakas, et siiamaani naeran.

Ja kui ta siis Andrew'le ühe oma dieetkoka andis, sest teadis, et talle meeldib see, ütles Andrew aitäh ja istus teise lauda ning pani purgi Shane'i ja minu laua peale prauhti maha. See oli nii koomiline, et Shane vaatas purki, siis mulle otsa ja naeris. Issand, kui absurdne xD.

Markiga on teine lugu. Ükskord, kui ma Drop-inis teed tegin, võttis üks gängsta-välimusega kuubalane järjekorda ja tellis teed. Paar inimest oli veel. Ja ma märkasin kohe ühte meest, kes seisis samuti järjekorras ja lihtsalt.. ootas oma korda. Lihtsalt. Oli halli riietatud ja näol tõsine ilme. Selline.. lahe tõsine ilme. Nagu.. nagu Iiah! You know.. Rabbit: oh, it's just you, Eeyore. Eeyore: Sorry to disappoint you. Vot selline ilme. Momentaarselt hakkas ta mulle meeldima. Temalt küsisin ekstra lahkelt ja rõõmsalt tee kohta xD juhuks, kui tal halb päev oli. Peale seda mängisime mina, Mark, Gwenda ja Gaynor Frustrationi mängu. Ja oo, kui frustreeriv see oli indeed! Ja peale seda Mastermindzi. Mark on hämmastav.

1 kommentaar:

Kittie Howard ütles ...

My husband and I enjoyed a wonderful holiday in Estonia this summer. The Old Town is like a fairy tale. The people are wonderful. Thank you!