Me jõudsime Ellaga linna umbes pool kuus, kui olime ligi pool tundi bussi oodanud, sest me ei saa aru, millal bussid selles peatuses peatuvad, sest ajad on igalpool samasugused -.- Dafuq.
Enivei, me ootasime, kuna me juba olime tulnud ootama, selle asemel, et minna lihtsalt nurga taga asuvasse K-marketisse.
Saime number 12 peale, mis loodetavasti linnapoole sõitis, mitte Karhulasse jälle xD. Aga õnneks sõitiski. Läksime siis Pasaati, Sokose kaudu. Ja oi, kuidas meil vedas, et me just sealt otsustasime siseneda, sest seal olid allahindlused. Saime nii palju asju endale jälle. Sukapüksid ja lauvärvid ja meigieemalduslapid jaaa seebi. Hästi mõistlike hindadega, millest Eestis samasuguste asjade saamise eest tuleks maksta 3x rohkem. Ja pealegi oli mul kõike seda vaja ka.
Sokoses olime, siis kõlas intercomist teade, et 15 minuti pärast see pood suletakse. Me mõtesime, et vau, nii vara, aga et söögipoodi on veel aega küll ja küll minna, sest kamoon. Soomlasedki pole nii tagurlikud, et toidukas kell kuus kinni panna koos kõige muuga.
Aga poes olles, jogurtiletist parasjagu jogurtit haaramas, hakkas metallvõre leti ees automaatselt alla langema. Meil tuli tohutu paanika, kuna meil polnud pooli asju veel xD. Kuna me ei olnud kindel, kas see asi oli jogurt või ei, jooksime karjudes selle leti juurest lihaleti juurde, kust veel viimasel hetkel amatsoonidena tungeldes hakklihapaki saime. Siis jooksime maitseaineleti juurde, kust ma hargnesin kiiresti pudruleti juurde, sealt limonaadiletti ja siis koos veel viimasel hetkel langetasime elulise tähtsusega otsuseid, millist siidrit võtta tänaseks õhtuks. Ma olin juba suure härduse ja õnnelikkusega haaramas hoopiski Dark Kozelit, kui mulle meenus, miks ma õlut ei saa juua. Pagana gluteenitalumatus, vähemalt on mulle šokolaad ja kohupiim alles jäetud.
Mõmm, saime mingi mango-arbuusi siidri, mida Ella varem proovinud oli. Ma loodan, et see ei ole üleliia magus. Ega siidrine.
Nii, siis sprintisime kassade juurde, olles viimased poe külastajad. Kõik kassad peale ühe olid juba kinnipandud ja mingid asjad olid sealt lahti monteeritud. Kassapidajad vaatasid meid, et whhyyyyyy... aga õnneks see üks kassa oli lahti, kus minu arust see müüja ütles midagi, et need rääkisid eesti keelt. Ma ei tea.
Igal juhul saime turbokiirusel vajalikud asjad (peale õli) ostetud ja läksime bussi ootama. Suht kohe tuli nr 11, mida me pole varem näinud. Ma küsisin bussijuhi käest, et kas ta Kärkisaarde läheb. Ta vastas midagi, millest ma aru ei saanud, kuid mis kõlas nii, nagu ta oleks öelnud, et no päris täpselt sinna ma ei lähe, kuid teid võin ära viia xD. Ella oli minu taga ja küsis, mis bussijuth ütles. Ma vastasin, et ei tea, ja regasin enda bussipileti ära. Ella tuleb minu järgu, jumala naerukrampides jälle ja ütleb, et kuidas ma nii rahulikult saan olla, kui ma ei tea, kuhu see buss läheb. Ma ütlesin, et savi, kui ta mujale läheb, teeme lihtsalt ringi peale xD.
Jõudsime koju ja ukerdasime kottidega kusagilt künkalt alla jälle ja kirjutasime mõlemad omad blogid enne ära, kui õhtul katus liiga lendama hakkab.
Ahjaa, hommikul oli Damiga päris vahva jutuajamine, kus me jõudsime järeldusele, et mõned unistused, mille täitumiseks ei ole ei vanuselist ega mingit muud piiri, võib täiesti rahulikult täide viia. See puudutas väga konkreetseid asju ja mul on hea meel, et ma ei ole ainuke, kes mõtleb, et elu on liiga lühike, et end tagasi hoida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar