Loksun praegu laevaga Helsingi suunas. Me olime just Tallinnast liikuma hakanud, kui laev ükshetk tagasikäigu paneb ja ütleb, et raske meditsiiniise terviserikke tõttu peab laev Tallinna tagasi minema. Kokkuvõtteks passisime tund ja viisteist minutit sadamas. Ma jäin niimoodi just Kotka bussist maha -.-
Aga mulle on alati meeldinud sellised väljakutsed, kus mul on mõni loetud tund, et magada ja järgmine päev tööl olla (kooli kontekstis väljedub see nii, et mul on järgmisel päeval 2 eksamit ja ma pole veel materjaligagi tutvuda jõudnud ning kell on 23). Mulle ausalt ka meeldib selline enese proovilepanek.
Ühineks mariinidega äkki.
Pmst, laupäeval oli Sõjakooliball. Hästi mõnus oli, tantsida sai ja. Eelmise aastaga oli üks improvement – seekord mängis kaitseväe orkester ka selliseid lugusid, mille järgi sai rock’i ja jive’i tantsida. Hästi vahva oli ka, et mahla oli piisavas koguses. Erinevalt veinisõpradest ei pidanud mina kordagi laua juures sadface’i tegema.
Afterparty oli muidugi kõige parem. Kõige kõige ülim ülimas ülivõrdes lahe. Ajateenijatest kokku monteeritud bänd mängis absoluutselt kõike head – Nirvanat, Foo Fightersit, Metallicat jnejnejne, nad laulsid ja karjusid kogu südamest mikrisse nii, et nägu punane ja rahvas hullumas. Õhtuvormgi hüppas lava ees, näpp püsti.
Üks ajateenija oli mingisugune tantsija, või mingi selline, kes oskas hästi vahvaid liigutusi, et vahel nagu aegluubis ja siis hästi sujuvalt ja nii. Tema, kui hüppas lava ette, ümber modustus alati ring ja kõik eranditult elasid kaasa. Vot see oli selline pidu, kus mina koos Ellaga oleks kohe puhta platsi järgi jätnud ja põranda katki tantsinud ning kasiino üldistesse rusudesse jätnud. No nii hea oli lihtsalt.
Järgmine kord ma tulen ja näitan, kuidas käib!
Ja siiiiiiis, nüüd ma söön kuivatatud pohla ja mälestan suure kurbusega oma märtsikuu Imelise Ajaloo kaant, mille ma suures kirehoos kotist välja võttes pooleks rebisin. Ja just SELLE peal oli Robert Downey Jri pilt, kus ta Sherlock Holmesi mängis. Curses!
Äkki täna on see õhtu, kus ma saan viimaks Markusele tema juustud ja üllatuse üle anda :D. Ma olen neid pagana JUUSTE ja ÜLLATUSI, mis kaaluvad KAKS KILO, vedanud erinevate riikide vahet juba kolm korda. Kaua võib xD.
Õnneks seekord oli määratud kokku saada ja Markus tuli ning võttis kohe mu suure reisikoti endale. Vaesekene, ta pidi seda rasket koormat terve tee ülesmäge kandma xD. Saatsin ühe Vana Tallinnaga ka Juhale tervitusi, ma loodan, et see on üks väga positiivne meeldetuletus ^^.
Ma ei jõua ära oodata, mil Kotkasse saan <3.
Ja Tartu maanteel oli lumetuisk. Lol, kevad.
No ja Kotkas oli talv, touché. Bussis olid veel kaks ajateenijat ka, kes kohe heitsid kahele toolireale pikali, et natuke puhata. Ma ise oleks ka pidanud sama tegema, selle asemel, et iga minuti järel üles ärgata ja mõelda, et dafuq, ega ma mööda ei sõitnud xD.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar