Nädalalõpp möödus nii, nagu
nädalalõpp mööduma peab – magades ja töötades.
Laupäeval tõusin
sunniviisiliselt kella kuue paiku õhtul voodist. Magasin ilmselt argiväsimust
välja, sest minu öökullilikule eluviisile ei sobi üldse see viiest ärkamine.
Nii ilus oli magada voodis, kui akna taga päike säras vastu männipuid. Milline
idüll.
Peale ülestõusmist läksin
arvutisse ja mõtlesin, et tsillin nüüd pühapäeva eest ka ära, et siis saaks
rahulikult koolitööd teha. Kirurgiat ja valikainet mõlemat. Ma nii loodan, et
selle valikaine saab tehtud, see lihtsustaks tulevikus mu elu niivõrd palju.
Vaatasin terve öö üht uut
inglise sarja, The Bleak Old Shop of Stuff. Robert Webb ja David Mitchell
mängisid ka seal :D Tõeline dünaamiline duo on need kaks. Tulin selle sarja
peale siis, kui lugesin uudist, et Robert Webb annab Karupoeg Puhhile tema
algse inglise aktsendi tagasi.
Üliveider sari, mõnusalt
selline sardooniline ja koomiline. Selle ajal voltisin ka endale paberist konna
valmis ja värvisin roheliseks. Nii mõnus, vot selline peabki üks nädalavahetuse
õhtu olema.
Kurb on ainult see, et mul
sai šokolaad otsa. Õnneks leidsin enda kohvrist veel ühe kotitäie pulgakomme,
mis ma kunagi laevast ostsin.
Öösel kella kolme paiku
läksin magama ja lugesin enne natuke Rasputinit ka.
Pühapäeva hommikul läks mul
kell kuus uni ära. Dafuq. Ja siis kell kaheksa ka. Ja kui mobiil kell 9:30
äratas, ei saanud ma enam refleksidest magama jääda ning tõusin üles, teostasin
hommikuse hügieeni ja läksin süüa tegema :D. Just nagu argihommikutigi. Päris
mõnus ja mugav tegelt, olla nagu Pavlovi koer.
Nüüd ma üritan õppida. Ja
siis mingiaeg poodi minna, sest ilm on vapustavalt ilus.
Õhtul hakkan filme ka vaatama
That Mitchell and Webb Looki muidugi kõigepealt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar