Lo, ani.: 3.5 Kartuliõis

Tradolaaaaaan :D. Leidsin tööl kaks ravimit, mida ma suure üllatusega vaatama jäin. Dolan ja Tradolan Retard. Nii koomiline. (lol, i am an adult).

Aga põhimõtteliselt tradolaaan tõesti, sest olukord ühikas on pingeline. Või staatiline. Sakslased olid teineteist peksnud (maaslamajat, jalgadega) ja toidunõusid hävitanud sellal, kui me Ellaga Eestis käisime.

Eesti!

See neli päeva, mis ma seal veetsin, olid küll seni mu hiljutise elu parimad. Mida ma olen ALATI rääkinud – mõistlik spontaansus on nii vajalik ja hea! See otsus tulla sai vastu võetud päev enne tulekut. Ja kõik läks nagu lepase reega.

Mõtlesin, et teen ♥Raulile üllatuse ja ilmun suvalt kooli ette, kui ta parasjagu arvab, et ma istun Kotkas oma toas ja suren igavusse. Ilmusingi, aga mitte enam nii suvalt, sest üllatus läks natuke nihu ja ma ei näinudki Rauli nägu, kui ta teada sai, et ma olen tast paarikümne meetri kaugusel :D. Darnit.

Aga siis ta võttis mu Paliverre kaasa ja meil oli uus kummastav kogemus – sõita terve tee kinnise raadioga ja ise rääkida ja laulda. See oli vahelduseks päris tore.

Paliveres õppisin ma autokumme vahetama. Minu damsel-in-distress mõõdik väheneb järjest enam. Vahetasin kolm rehvi ise ise ära^^. Ja üllatasin Rauli sellega, et täitsa reaalselt rakendasin omaalgatuslikult tema eelnevalt räägitud juhtnööre, et mis teha, kui ratas all pöörleb.

Siiiiis käisime Haapsalus promenaadil ka. Ma olen seda enne telekast ja ajalehest näinud ning pole tegelikult üldse kunagi varem Haapsallu sattunud, kui ma just ei ole olnud matkal Tartu-Haapsalu-Emmaste :P. Kujutan ette, et seal võib suvel olla vägagi ilus, kui puud rohelised on ja taevas pilvitu.

Paliveres oli veel üks asi, mida ma olen igatsenud alates sellest ajast, kui ma enam Menahemiga(vt kirjutise lõppu) koos ei ela – istuda, kass süles. Istusin seal parasjagu murul ja mängisin liblega, kui Kratt tuli ja mulle sülle kerra keris end. Selline idüll – mees tegeleb autoga, minul on kass süles ja päike paistab muru peale. ♥.

Siis sõitsime õhtul tagasi Tartusse, kus oli öötantsupidu. Nii hea, nii hea! Keset ringtantsu kuulen järsku, kiljumist ja näen silmanurgast, et Railika ja Kersti tormavad mu poole. Ma jooksin ka kohe minema ja siis kiljusime koos :D.

Nii vahva, tantsisime kõik ja nautisime ööd. Isegi Kersti sakslased tulid meiega Kaera-Jaani tantsima.

Pühapäeval käisime esimest korda Aura terviseklubis, kus oli kolm erinevat sauna ja priipääse veeparki. Seal saime mullivanni ja torudest võidu alla lasta.

Õhtul läksime Pelle juurde grillima ja sõime maruhead liha.

Esmaspäeval läksin Evale appi volbri jaoks ettevalmistusi tegema ning valmistasin oma elu esimesed jello-shotid. Päris ägedad asjad on need.

Volber möödus Untsakaid kuulates ja jalga keerutades kuni kella neljani välja, kui koju läksin ja hästi armsasti tuduva Rauli kaissu pugesin.

Ja nii mööduski minu pisipuhkus. Üle mõistuse hea oli.

Bussipeal Ellaga mõtlesime, et kohe üldse ei taha tööle tagasi minna, kuna Eestis oli nii hea ja täielik suvepuhkuse tunne tekkis. Do not want. Haiglasse tööle tagasi, kurvastuse, masenduse ning surma kätte.

Kotkasseminek juba ei sujunud meil, pidime tund aega bussi ootama, kuna jäime ühest täpselt maha, sest laevalt äraminek võttis tervelt 20 minutit aega. Ja kodus ootas meid ees halb üllatus. Juttusid täis Imogen ja Graeme.

Kuulsime õõvastavaid lugusid uutest ühikakaaslastest. JA MINU JUUSTUST, MIDA ENAM POLNUD. Te ei kujuta keegi ette minu pimedat raevu ja samaaegset rusutust, mis mind valdas. Kilo juustu, mis oli Eestist toodud, kuna siinne on nii kallis, oli ära söödud. Pärast sain teada, et sakslaste õpetaja oli suvalt öelnud, et kõik, mis seal külmkapis, on neile söömiseks. DAFUQ!!!1oneone.

Nad võtavad samas ka Graeme’i ja Fiona kapist asju nagu poest.

Edastasime kõik kaklemisjutud ja muud Anna-Maijale, kes edastas ned õigele inimesele ja nüüd on siis oodata mõistusele tulekut vms.

Istun praegu köögis ja tegelt vist on midagi muutunud tänu tänahommikusele jutuajamisele sakslaste ja nende Soome mentori vahel. Kutid ja mõistlikeim sakslane pöördusid mu poole viisakalt ja inglise keeles (lol), kui midagi küsida(lol) tahtsid. Selle eest pälvivad nad minu austuse, ma hindan väga seda, kui inimene saab aru, kui ta on käitunud ebaviisakalt ning üritab end parandada.

Esmaspäevast alustan MOPOs tööd. Kolm nädalat tööd ja siis koju ära, päriseks.

Söön seni pulgakommi ja häbenen oma surmavate sõnumikeste pärast, mis ma oma toitudele peale kirjutasin, kartuses, et keegi mõtleb neid süüa.