7.5 surullinen suru

Täna olin oma uues osakonnas tööl, MOPOs. Monialapoliklinikka.

Ma ei liialda, kui ütlen, et esmamulje on ülivõrdes äge. Pole elusees nii palju korraga soome keelt rääkinud kui täna. Kõik maailma asjad sai läbi arutatud juhendaja ning ühe teise toreda üdrukuga, kes just detsembris kooli ära lõpetas.

Ta on nii lahe! Täna teatas tagasihoidlikult, et ta saab kaksikud. Ma pidin selle uudise peale peaaegu lakke lendama, sest ta on nii tore, tagasihoidlik, oskaja ja hästi ilus. Ka kandiliste näojoontega xD. Ma olin terve päev nii õnnelik tema üle.

Aga juhendajaga sai õhtul, kui me kahekesi tööle jäime, kella viieni, igasugu asju räägitud. Tegime nalja ja lõõpisime. Soome keeles, mõelge. I have accomplished my goal. Nüüd see pagana töö veel kaelas.

Lol, jk. But srsly.

Koju jõudes käisin toast läbi, panin kõrvaklapid kõrva ja jalutasin päikselise ilma käes poodi. Väga hea oli. 

Ostsin omale saia ja lõhet, sest kui mul nagunii raha pole, siis pole vahet, kas ma ostan endale ükskord-viimast korda midagi sellist, mis kõhule ja enesetundele niivõrd hea on kui kala. Soolane lõhe. Mõnuuuus.

Sõin kõhu täis ja vaatasin Hiina laste väärkohtlemist youtubest.

Nüüd on kell hilja ja ma Pean magama minema. Kuigi ma ei lähe, vaid tsillin kusagil raamatuga või siis.. vaatan Mitchell And Webb Looki. Sest nad on lihtsalt nii head. Kodus pean üles otsima oma Peep Show DVD-d, sest paremat Briti komöödiat ei ole olemas kui see. Koos Little Britainiga, muidugi.

Kell viis üles ja uuele päevale vastu. There is no point, but okay.